Nii võiks kokku võtta eilsed meeleolud Brüsseli lennujaamas. Õhtuks olid toidukohad tühjaks söödud ja saada oli veel vaid friikaid ja ube, nagu üks sub-sahaara sissetungija meile säriseva naeratusega teatas. Meeleheitel polnud ilmselt ainult reisijad,vaid ka lennundustöötajad. Ma pole kunagi varem kuulnud teavitust "lugupeetud reisijad, liikuge lennukisse, teid teenindav meeskond saabub 20 minuti pärast."
Tundsime meiegi end kui EKRE liikmeskond Brüsseli kurjas haardes ja abituna. Aga eesrindlike e-riiklastena ei jäänud me lõpututesse järjekordadesse ootama, et millal keegi meid avitama asub, vaid soetasime endale kiirelt uued kõige hilisõhtusemad piletid Barcelonasse, niipea kui olukorra tõsidus meile kohale oli jõudnud. Oli minutite küsimus, millal kõik hilisemad lennud täis topiti ja kindlasti aitas tehingule kaasa ka meie digivoliniku õnnistav vari, mis samuti Brüsseli lennujaama lõksujäänuna me kohal lehvis.
Pärast 16 tunnist närveldamist rabelesime end Brüsseli haardest lahti ja hetk enne valge tuvina taevasse tõusmist julgesime ära osta järgmiseks päevaks piletid Limasse. Et elu liiga ilus ei tunduks, loivasime hommikul pool 4 mööda Barcelona lennujaama ja otsisime inimest, kes teaks kuhu Tarmo kott võis kadunud olla, sest kohale see ei jõudnud. Sellist inimest me ei leidnud.
Ärgata manjaana-inimeste maal teadmisega, et kott on kadunud ning Kolumbia lennuliin Avianca on võtnud vist su krediitkaardilt makse, kuid pileteid samaks päevaks vastu pole saatnud, on muserdav. Tarmol on suurest muretsemisest vist kehakarvad ka halliks läinud. Käivitasime taas logistikaosakonna, jagasime ülesanded omavahel ära ja lõpuks saabus meie õuelegi lennundusõnn. Tundmatuks jääda sooviv Air Europe ametnik ütles meile: "te pole siin kunagi käinud, ega mind näinud, siin on teile uued piletid, tasuta."
Igatahes jõudsin ma ka Brüsseli kaose tegelike põhjusteni. Vaadake hoolega seda märki. Kui ikka palvetaja peab launzhitaja ees paluma ning üks on selgelt UP ja teine DOWN, kas on siis mingi ime, et Sulev Kübar lõpuks pahandab ja sellise asutuse seiskab?
Tundsime meiegi end kui EKRE liikmeskond Brüsseli kurjas haardes ja abituna. Aga eesrindlike e-riiklastena ei jäänud me lõpututesse järjekordadesse ootama, et millal keegi meid avitama asub, vaid soetasime endale kiirelt uued kõige hilisõhtusemad piletid Barcelonasse, niipea kui olukorra tõsidus meile kohale oli jõudnud. Oli minutite küsimus, millal kõik hilisemad lennud täis topiti ja kindlasti aitas tehingule kaasa ka meie digivoliniku õnnistav vari, mis samuti Brüsseli lennujaama lõksujäänuna me kohal lehvis.
Pärast 16 tunnist närveldamist rabelesime end Brüsseli haardest lahti ja hetk enne valge tuvina taevasse tõusmist julgesime ära osta järgmiseks päevaks piletid Limasse. Et elu liiga ilus ei tunduks, loivasime hommikul pool 4 mööda Barcelona lennujaama ja otsisime inimest, kes teaks kuhu Tarmo kott võis kadunud olla, sest kohale see ei jõudnud. Sellist inimest me ei leidnud.
Ärgata manjaana-inimeste maal teadmisega, et kott on kadunud ning Kolumbia lennuliin Avianca on võtnud vist su krediitkaardilt makse, kuid pileteid samaks päevaks vastu pole saatnud, on muserdav. Tarmol on suurest muretsemisest vist kehakarvad ka halliks läinud. Käivitasime taas logistikaosakonna, jagasime ülesanded omavahel ära ja lõpuks saabus meie õuelegi lennundusõnn. Tundmatuks jääda sooviv Air Europe ametnik ütles meile: "te pole siin kunagi käinud, ega mind näinud, siin on teile uued piletid, tasuta."
Igatahes jõudsin ma ka Brüsseli kaose tegelike põhjusteni. Vaadake hoolega seda märki. Kui ikka palvetaja peab launzhitaja ees paluma ning üks on selgelt UP ja teine DOWN, kas on siis mingi ime, et Sulev Kübar lõpuks pahandab ja sellise asutuse seiskab?
No comments:
Post a Comment